Suured muutused algavad väikestest sammudest. Seetõttu tegeleme Baltimaades jätkusuutlikkusega kohalikul tasandil. Need projektid on suurepärane täiendus Pauligi kliima- ja ringmajanduse küsimustega tegelevale 2030. aastani ulatuvale kestliku arengu kavale. See kava näeb muu hulgas ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist meie tootmises ja väärtusahelas.
Viimastel aastatel oleme Baltimaades ellu viinud erinevaid ringmajanduse projekte, mis on näidanud, et kohvipaksu saab mitmel moel kasutada, näiteks roheenergia allika või väetisena. Selliste projektide eesmärk on innustada kohvisõpru jätkusuutlikke valikuid tegema ja kohvi helgesse tulevikku panustama. Kliimamuutuste tõttu ei pruugi kohv tulevikus enam kõigile kättesaadav olla ja kohvikasvatajate elatusvahendid võivad ohtu sattuda.
Kui suur on sinu kohvi tarbimise ökoloogiline jalajälg?
Eestis on kaks aastat kestnud Pauligi kasutatud kohvipuru kogumise projekt. Selle ajaga on tarbijate ja ettevõtete abiga kogutud kokku 18 tonni kohvipaksu, mida on kasutatud roheenergia tootmiseks.
Sel aastal viisime oma projekti järgmisele tasandile. Eesmärk on ikka sama – tõsta teadlikkust sellest, kui mitmekülgne ressurss kohvipaks on ja miks see biojäätmena ringlusse panna. Avasime eestikeelse veebilehe kohvipuru.ee, kus igaüks saab mõõta oma kohvi tarbimise ökoloogilist jalajälge ja leida inspiratsiooni kasutatud kohvipurule uus otstarve leida. Projekt lõppeb kõigile osavõtjatele mõeldud puude istutamise ettevõtmisega, millega aitame hüvitada oma kohvitarbimise ökoloogilist jalajälge.
Lätis tehtud uuring kohvipuru kasutamisest aianduses
Kasutatud kohvipuruga saab mulla omadusi parandada ja see on paljudele taimedele sobiv väetis. Varasemad uuringud on näidanud, et kohvipuru parandab mulla struktuuri, viljakust ja lämmastikusisaldust. Samas ei olnud Lätis seni tehtud piisavalt põhjalikku uuringut kohvipuru mõjust mullale ja taimede kasvule. Seetõttu on Läti riikliku botaanikaaia ja Pauligi koostöös käimas Läti esimene teadusuuring kasutatud kohvipuru kohta, mis keskendub mainitud mõjude väljaselgitamisele.
Esimese aasta tulemused annavad teaduspõhist nõu, kuidas kohvipuru aianduses kasutada. Uuringu teise aasta tulemused on varsti kättesaadavad.
Järjepidev kohvipuru projekt Leedus
Praegu on Leedus käimas Pauligi kasutatud kohvipuru projekti neljas aasta. Tarbijad ja ettevõtted on kogunud kohvipaksu roheenergia tootmiseks. Iga kuu kogume umbes kolm tonni kasutatud kohvipuru, millest saab toota ligikaudu 1677 kWh roheenergiat.
Projekti jooksul on igal aastal toodetud keskmiselt 18 000 kWh roheenergiat.
Varasematel aastatel on selle abil pandud särama Kaunase jõulupuu ja Vilniuse valgusfestival ning valgustatud üht Vilniuse tänavat.
Sel aastal süttisid kasutatud kohvipurust saadud roheenergia abil tuled Vilniuse jõulupuul.
Päise foto: Mindaugas Kulbis